Arvo Haasma (altviiul)
Lea Leiten (klaver)
KAVA tutvustus ( Arvo Haasma)
Galina Grigorjeva “Valge Prelüüd sooloaltviiulile”
Louis Couperin “Prélude à l’imitation de Mr. Froberger”
D. Šostakovitš “Aldisonaat op.147” Moderato. Allegretto. Adagio-
Šostakovitši “Aldisonaat” on helilooja viimane teos, mis on pühendatud F.S. Družininile. Sonaadi esiettekanne toimus alles pärast helilooja surma ning ettekandjaks oli viimatinimetatu. Klaveril Mihhail Muntjan. See on omalaadne muusikaline hüvastijätt selle maailmaga. Sonaat on kolmeosaline. Tema ideeline raskuspunkt koondub viimasesse osasse. Läbivaks motiiviks on siin kvart. See läbib tegelikult motiivina kogu Sonaati. On teada, et helilooja omistas sellele (eriti laskuvale) intervallile suure tähenduse just maise elu lõpu sümbolina. Helget meeleolu lisab motiiv Beethoveni “Kuupaistesonaadist” andes aimu, et usk, lootus, armastus ja ilu jäävad meid saatma igavesti. F.S. Družinini juures Moskvas õppides sain aimu, mida helilooja selle teosega öelda tahtis ning püüan teha kõik, et see ka kuulajateni tuua.
“Valge prelüüd” on muusika tegemise ja kirjutamise viis, mis tekkis 17.sajandil Prantsusmaal. Idee seisab selles, et helilooja (esimesena Louis Couperin) märgib nooti ainult noodikõrgused (seest tühjad, „valged“ noodid) ning jätab interpreedile täieliku vabaduse rütmi ja dünaamika osas. Hiljem on seda kirjutamise viisi kasutanud ka Rameau, Froberger, Frescobaldi jt. Lisagem siin nimistusse nüüd ka Galina Grigorjeva (s.1962 “Simferopolis”) Kuna neid prelüüde kasutati enamasti sissejuhatavate osadena, teeme seda ka meie. Üks neist kõlab altviiulil ja teine klaveril.